3. veebruaril potsatas mu postkasti kiri Johan Penderilt, Eesti Esimese Aeronautikaklubi juhatajalt. Olin oma soovist purilendu õppida talle mõned korrad varasematel aastatel kirjutanud. Tema aga vastas mulle alati, et purilennuhuvilisi eriti ei ole, mistõttu uut õppegruppi kokku ei panda. Nüüd uues kirjas pakkus ta, et ma võiksin hoopis PPL (erapiloodi litsentsi) kursusele tulla, kuna uue kursuse esimene kohtumine oli just samal päeval. Sellega ei olnud ma esmalt küll nõus, kuna minu algne soov on ikkagi purilendu õppida. Hiljem pakkus ta aga juba võimalust, et tema klubis saab teha teooria, mis on sisuliselt sama GPL (purilennulitsentsi) saamiseks vajaliku teooriaga, kuid lennut tuleb sel juhul teha mujal (Kuusikul või Ridalis). See tundus juba täitsa plaan olevat.
Nagu plaan, nii ka otsus - aprilliks olin kindel, et teengi teooria Penderi juures ja lennud Kuusikul (Ridali oleks minu jaoks liiga kaugel). Lennuinstruktori saamine oli aga omaette stoori. Esimene samm oli saada kontakti Tallinna Aeroklubiga, kes Kuusikul lende teeb. Sain. Probleemiks oli aga see, et Kuusikul on töökeeleks vene keel, mina aga tahtsin lende omas keeles teha. Mine tea, pärast veel ajan gaasi ja piduri sassi ja põrutan lennuväljast mööda või maandun põllale. Igatahes mulle pakuti algselt venekeelset õpet, kuna venekeelseid piloote on neil palju. Mina aga ei olnud nõus. Lõpuks sain eestikeelse piloodi kontakti. Jess, olemas! Võtsin kohe ühendust ja talle sobis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar