Emotsioonid taevas ehk uus algus Ridalis

Jõudsin maikuus lõpuks võimaluseni alustada taas purilennu õppimisega, sedapuhku Ridalis. Elades Tallinnas, võib tunduda regulaarne sõitmine kaugesse Eestimaa nurka Põlvamaale tohutu energia ja rahalise kuluna, kuid olen oma prioriteedid ja võimalused ritta seadnud ning leidnud, et sellegipoolest väärib see seda puuduvat lüli, mis hetkel elust puudus on - lendamist purilennukil.

Elu Ridali lennuklubis on aktiivsem, kui ma oskasin ette kujutada. Igal laupäeval, kui ilm vähegi lubab, pannakse kogu kaadervärk tööle ja suur hulk piloote ja lennukeid on vallutanud taeva. Klubis on kaks lennukit, mis on kõige tähtsamad - esimene neist on puksiirlennuk Wilga, mis veab purilennukeid taeva alla; ning teine kahekohaline purilennuk Puchacz, millega saab sooritada algõppe lende ning huvilende. Kahekohaliste purilennukite vähesus tingib selle, et lendama õppijatel tuleb tihti oma võimalust pikalt oodata, sest õppijaid on mitmeid ning lisaks õppijatele kasutatakse seda lennukit ka huvilendude tegemiseks. Esimesed muljed Ridalist on vägagi positiivsed, mind on hästi vastu võetud ja tunnen end seal koduselt. Lendurite seltskonnas igav ka ei hakka, reeglina pudeneb neil suust kulda.

Laupäeval, 30. mail tegin lisaks ühele tsoonilennule (600 m) järjest 3 ringilendu (300 m kõrguselt), millega treenisin purilennuki hoidmist puksiirlennuki taga, vabalendu ringil, pöördeid ja maandumist. Esimene lend oli kohutav - ma ei suutnud oma lennukit korralikult puksiirlennuki taga hoida ning ta kiskus pidevalt puksiirlennukist kõrgemale. See aga on ohtlik, kuna tirib puksiirlennuki saba ülespoole ning võib tema juhitavust halvendada (kuni allakukkumiseni). Lisaks ei suutnud taas juhisest mõistliku tugevusega kinni hoida, vaid pigistasin seda nagu pigistaks kivist vett välja. Teine lend oli aga juba vähemalt kaks korda parem (kuigi absoluutskaalal sellegipoolest mitte väga kõrgel) - enam ei tõusnud puksiirlennukist kõrgemale ning olin ka ise vähem krampis. Esimeseks korraks on seda piisavalt, seegi mõjus väga väsitavalt. Varsti jälle!

Kolm ringilendu. Lühemad ja kumerama raadiusega pöörded on puksiirlennuki taga olles; järsemad kurvid on vabalennul. Üksik tagasipööre joonisel vasakult koos ühega puksiirlennu joontest olen ma hoopis puksiirlennukis Wilga kaasreisijana (unustasin GPS-i tööle).

Õpetussõnad instruktorilt pärast esimest lendu. Alari näitab, kuidas peaks purilennuk puksiirlennuki taga end pöörde ajal hoidma - sihtima tiiva otsa. Pilt: Ilona.

Ridalis on naabriteks ägedad hobused! Pilt: Ilona.