Pööriseharjutused

Selleks, et ohutult lennata, tuleb õppida tundma ka ohtlikke olukordi. See siin on pööris, mis tekib siis, kui (puri)lennuki kiirus langeb alla minimaalset kiirust, mille korral tiivad veel kannavad. Pöörise ühe täistiiru korral kaotab lennuk kõrgust 100 meetrit ning seda vaid loetud sekundite jooksul. Siin videos tegi lennuk pöörises kaks täistiiru, seega oli kõrgusekadu umbes 200 meetrit. Maapinna lähedal (eriti maandumisel) on seega eriti oluline jälgida lennuki kiirust.

Nädal aega järjest Ridalis

Suvi on jõudnud haripunkti ning mul on tehtud 32 lendu kogukestusega 7 tundi ja 6 minutit. Olen teinud esimesed lennud alates õhkutõusust kuni maandumiseni, mille käigus pole instruktor pidanud kordagi "kätt juhisele" panema. Mul on selle kõige üle väga hea meel. Väidetavalt kulub keskmisel purilennuõpilasel 12 lennutundi enne, kui ta on valmis tegema oma esimese soololennu. Tähtis on siinkohal mitte järge kaotada ega järgnevate lendudega liiga pikka vahet sisse jätta. Olen sel puhul Ridalis kohal olnud pikki päevi järjest.

Esimese puhkusepäeva hommikul (1.07) istusin ma rongile ja sõitsin Tartusse, et võtta rongijaama jäetud auto ning sõita Ridalisse edasi. Olen kasutanud seda taktikat, et kui viibin Tallinnas vaid lühikest aega ja plaanidesse see sobitub, siis jätan auto Tartu rongijaama ning sõidan pealinna rongiga. Seda eesmärgil, et saaksin selle 2-tunnise aja tegeleda oma asjadega ega peaks tegelema auto juhtimisega. Tagasi Ridalisse tulles saab taas mugavalt alustada sõitu rongiga ning jätkata siis autoga, põigates vajadusel läbi ka mõnest poest. Kohe on algamas 14. juuli ning loodan teha veel mõned lennud enne, kui taas pealinna liigun. Nädal aega on möödunud siin väga mitmekesiselt, kuid samas on saanud suur osa ajast lihtsalt oma lennuvõimalust oodata. Viimased 3 päeva on minuga olnud ka Kerli, kes on mulle toredaks kaaslaseks olnud siin vihmaste ilmade käes oodates.

Termikalend ja kõrguse kogumine 45-kraadiste pööretega. Instruktoriks Alari.

Lummav Põlvamaa. Pilt: Alari.

30-kraadist viraažide (pöörete) harjutamine. Kiirus 90 km/h. Pilt: Alari.

Tüüpiline termikalend - enamuse ajast käib kõrguse kogumine tõusvate õhuvoolude abil.

 Pikkadest kohaloldud päevadest hoolimata ei ole ma iga päev lennata saanud. Peamine takistus on olnud kehv ilm - liiga tugev külgtuul (>5 m/s), mis ei ole algajale purilendurile sobiv, või vihmasadu. Teised esinenud põhjused on olnud instruktori puudumine lennuväljal, puksiirlennuki piloodi puudumine lennuväljal või sleppija puudumine. Suvepuhkuste ajal võib selliseid olukordi ette tulla küll.

Suure osa ajast juuli esimeses pooles on tulnud aga sellise (vihmase) vaatepildiga leppida.

14 lendu tehtud

Suvi ja puhkus on algamas, nüüd saab rohkem lendamisega tegeleda. Sel laupäeval oli võimalus teha 5 ringilendu järjest, mis teeb tehtud lendude koguarvuks 14. Viimaste lendude käigus tundsin esimest korda, et kontroll lennuki üle on minu käes. Kõik ülejäänu on suuresti samas veel arenguruum (ümbruse jälgimine, termikalennud, raadioside jm).

Emotsioonid taevas ehk uus algus Ridalis

Jõudsin maikuus lõpuks võimaluseni alustada taas purilennu õppimisega, sedapuhku Ridalis. Elades Tallinnas, võib tunduda regulaarne sõitmine kaugesse Eestimaa nurka Põlvamaale tohutu energia ja rahalise kuluna, kuid olen oma prioriteedid ja võimalused ritta seadnud ning leidnud, et sellegipoolest väärib see seda puuduvat lüli, mis hetkel elust puudus on - lendamist purilennukil.

Elu Ridali lennuklubis on aktiivsem, kui ma oskasin ette kujutada. Igal laupäeval, kui ilm vähegi lubab, pannakse kogu kaadervärk tööle ja suur hulk piloote ja lennukeid on vallutanud taeva. Klubis on kaks lennukit, mis on kõige tähtsamad - esimene neist on puksiirlennuk Wilga, mis veab purilennukeid taeva alla; ning teine kahekohaline purilennuk Puchacz, millega saab sooritada algõppe lende ning huvilende. Kahekohaliste purilennukite vähesus tingib selle, et lendama õppijatel tuleb tihti oma võimalust pikalt oodata, sest õppijaid on mitmeid ning lisaks õppijatele kasutatakse seda lennukit ka huvilendude tegemiseks. Esimesed muljed Ridalist on vägagi positiivsed, mind on hästi vastu võetud ja tunnen end seal koduselt. Lendurite seltskonnas igav ka ei hakka, reeglina pudeneb neil suust kulda.

Laupäeval, 30. mail tegin lisaks ühele tsoonilennule (600 m) järjest 3 ringilendu (300 m kõrguselt), millega treenisin purilennuki hoidmist puksiirlennuki taga, vabalendu ringil, pöördeid ja maandumist. Esimene lend oli kohutav - ma ei suutnud oma lennukit korralikult puksiirlennuki taga hoida ning ta kiskus pidevalt puksiirlennukist kõrgemale. See aga on ohtlik, kuna tirib puksiirlennuki saba ülespoole ning võib tema juhitavust halvendada (kuni allakukkumiseni). Lisaks ei suutnud taas juhisest mõistliku tugevusega kinni hoida, vaid pigistasin seda nagu pigistaks kivist vett välja. Teine lend oli aga juba vähemalt kaks korda parem (kuigi absoluutskaalal sellegipoolest mitte väga kõrgel) - enam ei tõusnud puksiirlennukist kõrgemale ning olin ka ise vähem krampis. Esimeseks korraks on seda piisavalt, seegi mõjus väga väsitavalt. Varsti jälle!

Kolm ringilendu. Lühemad ja kumerama raadiusega pöörded on puksiirlennuki taga olles; järsemad kurvid on vabalennul. Üksik tagasipööre joonisel vasakult koos ühega puksiirlennu joontest olen ma hoopis puksiirlennukis Wilga kaasreisijana (unustasin GPS-i tööle).

Õpetussõnad instruktorilt pärast esimest lendu. Alari näitab, kuidas peaks purilennuk puksiirlennuki taga end pöörde ajal hoidma - sihtima tiiva otsa. Pilt: Ilona.

Ridalis on naabriteks ägedad hobused! Pilt: Ilona.