Purilennunduse ebapopulaarsusest

Sirvides märtsikuist purilennundusajakirja Gliding International, sattusin peale ühele artiklile, kus Kasahstanis elav Ameerika juurtega purilendur Karl Herrington oma hobist pessimistlikus toonis räägib. Karl toob välja, et purilennundusega tegelejate keskmine vanus on pidevas tõusus, nimetades ühtlasi 11 põhjust, miks see nii on.

Toon siinkohal välja, mis on need põhjused, miks üks tänapäeva noor purilennundusega tegelema ei hakka.

1. See on kallis;
2. Täielikuks omandamiseks kuluv aeg on suur;
3. Arvatakse, et see on pensionäride vaba aja veetmise viis, umbes nagu golf (vaatamata noortepärasele muusikale, mis purilennuvideosid tavaliselt saadab);
4. Enamus purilennuga tegelevaid klubisid ajavad oma asju kusagil põldude vahel ja tsivilisatsioonist kaugel;
5. Lennukid on vanad, jättes mulje nagu oleksid II maailmasõja üle elanud;
6. Perel või sõpradel ei ole lennuväljal samal ajal midagi teha;
7. Lennuväljadel ei ole ÜHTEGI ILUSAT TÜDRUKUT (oluline punkt, lähtudes teadmisest, mis hõivab 90% iga 18-aastase noormehe aju tegevusest);
8. Ajakirjade artiklites on liiga palju juttu seadmetest, mida lennukites kasutada (iPAD-id, navigatsiooniseadmed jne), selle asemel, et arutleda päris lendamisest, lahedatest kohtadest, kus lennata jms;
9. Selliseid filme purilennundusest, mis oleksid inspireerivad, südant liigutavad ja paneksid lapsel silmad särama, ei ole, kui välja arvata mõned üksikud Youtube'i klipid;
10. Vähe kirjandust, isegi üldise lennunduse plaanis;
11. Paraplaanerid ja mudellendurid on kõrvale tõmmanud suure hulga inimesi, kes on huvitatud mootorita lendamisest.

Veel räägib Karl, kuidas Kasahstanis kõik hästi on, tuues näitena, et Uralski linnavalitsus maksab iga-aastaselt kinni 10-15 lapse purilennutreeningud. Selle asemel arendatakse tema sõnul läänes järjest moodsamaid ja kallimaid purilennukeid, mis lendamise aina kallimaks ja veel väiksemale sihtgrupile kättesaadavaks muudab.